Thursday, May 31, 2012

Stay strong my broken heart

Stay strong my broken heart
I'll be here
I'll be here
What did my mind start
I wouldn't dare
I wouldn't dare
But yet I helped it kill
by standing here
by standing here
And yes -I felt the pain so shrill
I did not care
I did not care
And now I think of you
What can I do?
What can I do?
I can't stop thinking of you
What should I do?
What should I do?
Stay strong my broken heart
I'll be here
'cause now I care
What did my mind start
I'll stop now
I'll stop now
'Cause he will never know







Friday, October 29, 2010

Ma Väike Veel

Ma väike veel

Ma väike veel ja paljajalu
jooksen ikka tulisjalu.
Ei seisata,ei otsi kingi
vaid uurin ilma ümberringi.



(06.05.10)
(23:50)

Sunday, September 26, 2010

Tõusmis õpetus

Ma komistan
Ma kukun
Ma langen
Ei saa tõusmisõpetus
olla leebeb ega rangem
Võin komistada
Võin langeda
Võin kukkuda
Aga kui oskan tõusta
ei saa ma hukkuda

(26.09.10)

Saturday, September 11, 2010

Minu süda

Tuul, sa võta mu süda.
Kuid enne luba,
et hoiad seda hästi
ning teed nagu kästi.
Et keegi haiget ei teeks sellele,
kanna see randa ja ulata Merele.
Meri triivib südame kaugele, et
ta nägema ei peaks mu silmavett.
Ööl' mööduma peaks väike paat,
mil' sees vana kalurist taat.
Südame võid kinkida temale.
Tean, ta ei jäta seda omale.
Süda ta pojale läheb,
kel' kuuel on kuu ja tähed.
Poiss südant palju hindab.
Ta võtab kätte lilled ning nahast kindad.
Astub uksest välja.Juba kõnnib mööda teed.
Tast' mööduvad mõisad,aasad ja alleed.
Armastus on nõnda nakatav,
et ta õnn on lausa plahvatav
Tal' lauluviis on suus,
tunneb kuidas tants on luus.
Kuid ei, ta südant hoidma peab.
Ja väga hästi teab-
too armsam on neid,
kes soovib terveid südameid.
Tee akna all peatub.
Seal neid,nii kaunis ja veatu.
Kosilane luulet lasi suult
ja linnud laulu õunapuult.
Ta armastusega tegi proovi,
kuid selgus neid südant ei soovi.
Kaunitar nii kalk ja julm
ütles:,,See süda on külm''.
Poiss südant vaatas ent ei
näinud ta muutust.
Kuid miski ta enda südant puutus.
Miski külm ja terav.
Ta ei tundnud enam end kui elav.
Neid siis nägi kuidas surnult maha
langes poisi murtud süda.
Kildudest kasvasid puud,
mille juurteks poisi mõtted ja luud.
Minu süda seal samas lebas.
Neiu pilk seda maas tabas.
Ta tõstis südame üles
ja viis endaga ühes.
Ühel päeval saabus pakk,
millel suur kuninglik vapp.
Paki peal oli kiri.
Võõras oli mulle saatja nimi.
Seal värssides vabandatti minu ees,
et nõnda kaua olen oodand silmavees.
Ei ma enne aru saanud
kui olin paki avanud.
Suur rõõm mind järsku tabas,
sest seal ta lebas.
Mul rinnus oli haav nii sügav.
Ta näis nii tugev ja lubav.
Asetasin südame omale kohale
ja kõik oli jälle nii, nagu minule kohane.

(IX poiste ja tüdrukute klassikontsertiks aastal 2010)

Friday, September 10, 2010

Tihase kiri Kevadele

Mu Kevad,sulle kirjutan.
Kuidas läheb seal,teispool maad?
Ennast siin veel lohutan,
et kindlasti varsti süüa saan.

Ootan sind.Kas kuuled?
Sa ju veel ei kuule.
Kuid tunnen juba pehmemad on tuuled.
Juba rõõmsam minu laul ja luule.

Kiirtega mööda katuseid,tuultega mööda puid
lenda ja varsti kuuled laulmas meie väikseid suid.
Tule puhu ära kõik me mured.
Too kaasa ka kuldnokad,kured.

Laula meiega koos kõik ojad vulisema.
Me lauluga lahkub ka Pakane vihane.
Päikse paistel kõik pajuoksad õitsema.
Ootame sind.
Armastusega,
Tihane



(11.02.06)

Friday, August 27, 2010

Kõnnid silmad maas

Sa kõnnid kogu aeg silmad maas
Ma üldse ei imesta kui üks päev taas
Avastad näe taevas vahel pilvine
Tihedamini siiski kaunilt sinine


Avastad majadel on korstnad peal
Ja ka kajakad on neil seltsilisteks seal
Musti kasse tänavat ületamas näed
Nende pärast vaevad õhtul oma pääd


Ka inimesi oma teel märkad siis
Mõnda sõpra kes muremõtted viiks
Ehk mõnda sugulastki näed
Kallistamiseks taskust välja võtad käed




Ent sina kõnnid ikka pilk maas
Ei huvita sind su ümbrus mitte üks raas
Kas otsid sealt munakividelt ehk penne
Või loodad et lamamas näed seal oma õnne




Või oled liiga arg et maailmale otsa vaadata
Loodad et leiad võimaluse otsast alata
Seda teha sa ei saa
Usu mind Ma ka




Ehk oled hoopis väga õnnetu
Ja ei taha et teised näeks su nuttu
Kui nii siis siiralt vabandan ja läen
Seal seismas silmad maas
ju vaid ennast näen

Thursday, August 26, 2010

*


Kui ta öösel üles ärkab
luulerida peas tal tärkab.
Pärast pikka uneõudu
vaatab puu alt päiksetõusu.

Päiksetõus siis hajub ära.
Vaikib hommikune linnukoori kära.

Kaob ka siis see luuletaja,
sest varsti ärgata on vaja.

Aga päiksetõus see ärkab taas
mannaroosad hõlmad taevas.




(Juurus 01.07.10)
(05:00 hommikul)