*

Kui ta öösel üles ärkab

luulerida peas tal tärkab.
Pärast pikka uneõudu
vaatab puu alt päiksetõusu.

Päiksetõus siis hajub ära.
Vaikib hommikune linnukoori kära.

Kaob ka siis see luuletaja,
sest varsti ärgata on vaja.

Aga päiksetõus see ärkab taas
mannaroosad hõlmad taevas.

(Juurus 01.07.10)
(05:00 hommikul)