Kõnnid silmad maas

Sa kõnnid kogu aeg silmad maas

Ma üldse ei imesta kui üks päev taas
Avastad näe taevas vahel pilvine
Tihedamini siiski kaunilt sinine

Avastad majadel on korstnad peal

Ja ka kajakad on neil seltsilisteks seal

Musti kasse tänavat ületamas näed
Nende pärast vaevad õhtul oma pääd


Ka inimesi oma teel märkad siis
Mõnda sõpra kes muremõtted viiks
Ehk mõnda sugulastki näed
Kallistamiseks taskust välja võtad käed




Ent sina kõnnid ikka pilk maas
Ei huvita sind su ümbrus mitte üks raas
Kas otsid sealt munakividelt ehk penne
Või loodad et lamamas näed seal oma õnne




Või oled liiga arg et maailmale otsa vaadata
Loodad et leiad võimaluse otsast alata
Seda teha sa ei saa
Usu mind Ma ka




Ehk oled hoopis väga õnnetu
Ja ei taha et teised näeks su nuttu
Kui nii siis siiralt vabandan ja läen
Seal seismas silmad maas
ju vaid ennast näen